Kes ei näe vajadust tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga järele juba varem, sellele jõuab see vajadus kindlasti kohale tänavusel üldlaulupeol. Siis, kui lavale tulevad meeskoorid.
Võrreldes 1988. aastaga on meeskoorilauljate arv kahanenud umbes 2,5 korda. Iga õige eestlase peaks tegema murelikuks väljavaade, et meie laulupeotraditsioonile aluse pannud kooriliik esineb 2014. aastal võib-olla üldse viimast korda iseseisva laulupeokoorina. Täna meeskoorid, homme...?
Kurja juur peitub tühjas rahakotis ja selles, et töö kui selline on jätkuvalt odavaks devalveeritud. Peavari, toit ja kommunaalteenused on tagatud ainult vangile, mitte aga ausale töötule. Miinimumpalk võimaldab sisuliselt vaid süüa ja heal juhul piiratud valikus sideteenuseid tarvitada. Mis mõte on hõisata miinimumpalga tõusu üle, kui tõusu tulemus on vaid 355 eurot kuus?
Pole siis ime, et laulumees jääb koorist kõrvale, sest
1) pole tööd ja pole raha, et koori tegevuses kaasa lüüa
2) pole aega, sest peab pere ellujäämiseks end tapma lisatööga
3) pole jaksu, sest peab kümne küünega hoidma kinni saavutatud pulgast karjääriredelil ning ennast pidevalt ülitublina tõestama, et mitte rentslisse sattuda
4) pidi põgenema seitsme maa ja mere taha „küprokit panema”, et ta ise ja pere saaks inimese moodi elada
Kõik see oleks olemata, kui meil kehtiks kodanikupalk, mis kataks inimese põhivajadused. Sestap astume nüüd, europarlamendi valimistel 2014 esimese otsustava sammu, et tuua laulumehed koori (ja Eestisse) tagasi ning päästa laulupidu. Läheme valimisjaoskonda (või e-valimiste keskkonda, kui nii parem tundub) ning
kirjutame hääletussedelile 171
Sellepärast, et see on Emil Rutiku kandidaadinumber. Rutiku on nimelt põhisissetuleku ehk kodanikupalga häälekaim toetaja, järelikult õige Eesti laulupeolise kandidaat. Tema valimine oleks esimene samm tingimuste poole, mis ei sunni laulumeest lavalt taanduma. Kõik muu (erakond, teised kandidaadid nimekirjas) on selle kõrval ebaoluline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar